Vancouver Canucks vs Colorado Avalanche

Jep! Lõpuks jõudsin hokit vaatama! Maksin terve varanduse pileti eest, aga võib vist öelda, et see oli ka seda väärt. Minu kokkupuuted hokiga pole väga tihedad olnud. Enamasti olen näinud olümpia finaalmänge, sest kodus on telekas olümpia ajal niikuinii spordi peal (tegelikult on see nii kogu aeg, aga siis ma eriti ei pööra sellele tähelepanu). Iss luges mulle enne Kanadasse tulekut sõnad peale, et ma pean kindlasti hokit vaatama minema! Nüüd saigi see tehtud. Olen õnnelik, et juhtusin nägema just Canucksi mängu, sest nad pidid Kanada üks parimaid olema.
Jõudsin Rogers Arenale ca tund varem ning sain väljas oodata, kuni väravad avati. Peaaegu et kõigil (mina olin üks vähestest eranditest) oli seljas Canucksi fännisärk. Sisse saades uudistasin natuke ringi ning seejärel läksin otsisin oma istekoha üles; mulle tundus, et oli täitsa hea koht. Esmalt tulid siis mängijad jääle sooja tegema: kes venitas, kes harjutas väravaid jne. Seejärel lauldi hümne, esmalt USA ja siis Kanada. Siis läks mänguks! Platsil on korraga kummalgi võistkonnal viis mängijat ja väravavaht. Pidevalt toimuvad mängijate vahetused, kuid need on nii sujuvad, et mäng ei peatu kordagi sel ajal. Muidu igasugusi pause ja seisakud oli palju. Kokku on mängus 3 perioodi, igaüks 20 minutit. Kuid kokku kestis mäng kolm tundi! Inimesed elasid kõvahäälselt mängijatele kaasa. Suurel ekraanil näidati pauside ajal pealtvaatajaid. Naljakas oli näha, kuidas keegi siis reageerib sellele. Isegi ma sattusin korraks suurele ekraanile :D

Vaikus enne tormi

Venitusharjutused

Väike laul

Kaklus

Natuke rahvast

Korralikud kolksud käisid, kui mängijad vastu plastikust piirdeid põrkasid. Kokku murdus mängu ajal vist 6-8 hokikeppi, samuti lendas vahepeal kiivreid. Nägin ka kaklust. See oli kuidagi nii imelik..rahvas ootas seda hetke ja rusikamängule elati kaasa. Alguses seisid kohtunikud niisama, justkui ootasid, et teatud arv lööke saaks täis ning siis mindi meestele vahele. Esimene periood oligi kõige põnevam, sest siis löödi ka värav! Canucksi poolt. Kahjuks jäi see mängu ainsaks, kuigi võimalusi oli üpris palju. Vahepeal tehti pealtvaatajate poolt laineid, kuid kui mäng põnevaks läks, unustati see peagi.

Rahvast oli vääääga palju, kuid kõik olid omavahel sõbralikud. Vähemalt ma küll ei näinud fännide vahelist sõimamist või rüselusi. Samas ega ma eriti Avalanche´i fänne ei kohanud ka. Enne uue perioodi algust tundus mulle alati, et olen kuhugi kiirsöögikohta sattunud. Kes järas burgerit, kes oli endale kopsaka prae ostnud. Osad tulid popcorniga, kartulikrõpsudega. See oli minu jaoks imelik..

Aga mul on nii hea meel, et jõudsin hokit vaatama! Tagasitulles saan papsile hokimängude ajal seltskonda pakkuda :)