Money money

Eile oli taas palgapäev, ehk siis motivatsioonipäev tööl käimiseks:D Sellega seoses tuli mul meelde, et tahtsin Kanada rahast natuke kirjutada. Eestis jõudsin ma osadele paberraha näidata, mille hulgast mu lemmik on viiedollarine, kus hokimängijad on tagaküljel. Aga eriti meeldivad mulle mündid :)

Minu lemmikud siis:

Müntide suurused on nats moonutatud ka, aga vast annate andeks :)

1-sendisel on suhkruvahtra lehed, 5-sendisel kobras (kes on ka ühtlasi rahvusloom), 25-sendisel põhjapõder ilmselt, 1-dollarilisel Loonie ning 2-dollarisel, mida kutsutakse Twoonie´ks, jääkaru. Teisel küljel on kõikidel müntidel kujutatud Elizabeth II portree.

Black and yellow

Minu eilne tööpäev oli küll täiesti uskumatu..Töö suhtes midagi erilist polnud, isegi selline rahulikum päevake oli, aga see eest sain kõhulihaseid korralikult treenida. Algas kõik sellest, et ülemus chef Jorge tegi taaskord oma kahtlasi nalju, millest ma nüüd olen hakanud aru saama ja nendega harjunud :D Siis ükshetk tuli ta minu juurde ja ütles: "nii Kertu, nüüd hakkame laulma!"..mul vajus suu lahti ja üritasin selgeks teha, et ma ei oska laulda jms. Teda see väga ei kõigutanud. Duett oli siis selline:

Jorge: Ahaaah

Kertu: You know what it is

Jorge: Everything I do, I do it big

Kertu: Ahaaah

Ja kui aega oli, siis tuli edasi Jorge soolo: 

screaming thats nothin when I pulled out the lost, thats stuntin

reppin my town when you see me you know everything

Black and yellow, black and yellow

Black and yellow, black and yellow

Vahepeal ma naersin nii palju, et ei suutnud oma rida räppida. Selle peale siis Jorge: "Kertu, Kertu..ma olen ikkagi su boss :D Otsast peale! :D" Ma olin lihtsalt kõveras.. aga lõpuks tuli meil päris hästi välja. Pärast õhtul Hannaga rääkides hakkasin kahetsema, et ma Jorgele karupükste laulu ei õpetanud. Ja nüüd ma ei saagi seda enam teha, sest eile oli tema viimane tööpäev. Ärasaatmispidu pidi ka olema ja puha, kuid ta hakkas kartma tänast kohtumist ämmaga ning otsustas korralik olla :D Aga kunagi hiljem vast siis saadame ta töökaaslastega parematele jahimaadele :)

Püha õhtusöömaaeg

Olin juba ammu Alvarole ja Leele lubanud, et teen neile Eesti moodi sööki. Teisipäeval pärast tööpäeva asusingi siis kokkama. Otsustasin teha kartuliputru ja hakklihakastet ning magustoiduks küpsisetorti. Enda kiituseks võin öelda, et väga hea sai :D Ja poisid ka kiitsid! 

Täna käisin pangas, et oma mobiiliarvet maksta. Õnneks järgmised korrad saan vist seda internetipangas teha. Tagasiteel kuulsin ühest autost Eesti muusikat kõlamas- "opladii opladaa..laulge kaasaaa" ja hakkasingi kaasa laulma:D ning muidugi pöörasin ringi ning üritasin aru saada, millisest autost muusika tuli, kuid kahjuks olid autod juba edasi liikunud.

Üldiselt on siin jahedamaks läinud ning teller pangast ütles, et sealkandis oli päeval juba esimesed lumehelbekesed alla sadanud. Nii et talv pole enam kaugel...

Peruu õhtu

Eilset õhtut võib küll nimetada Peruu õhtuks. Alguses näitas Alvaro mulle erinevaid videosid Peruu turismiatraktsioonidest. Hiljem ühines meiega teine peruulane Abraham. Ta otsis üles spetsiaalse ettekande Peruust ning rääkis mulle erinevatest piirkondadest ja nende eripäradest. Korralik propaganda käis ikka :D Neil on seal ikka väga palju ilusaid kohti ning toit pidi väääääga hea olema. Kui välismaal viibiva peruulase käest küsida, mida nad kõige enam igatsevad, siis enamasti on vastuseks "söök" ning seejärel siis "pere". Kuid lisaks erinevatele hõrgutistele söövad nad ka mitteniivägaisuäratavaid asju - madusid, sipelgaid, merisigu jne. Niii... Eleri ei tohiks nüüd edasi lugeda..

Merisiga (Guinea pig) on seal suhteliselt populaarne söök, kuigi kolumbialased pidid neid veelgi enam sööma. Kõige tavalisem valmistamisviis on merisiga fritüürida ning koos pea, hammaste ja kõigega (ilmselt ikka ilma karvkatteta, aga kes teab :P). Ning siis pannake loomake riisikuhja peale ja valmis.. Pidi maitsema nagu kana.

Lõbusam asi seoses merisigadega ka. Neil on spetsiaalne mäng, kus siis merisiga on vaja. Pappkarbid, millel on avad sees asetatakse ringi (avad ringi sisse) ning ringi keskele pannakse merisiga. Osalejad valivad endale karbi, kuhu nad arvavad, et merisiga minna võiks. Võidab see, kelle karbi merisiga valib.

Ettekujutuse mängust saate: http://www.youtube.com/watch?v=srdEUsF1D-c&feature=related 

Kunagi võiks Tripsuga seda proovida ;D

Igastahes tundub mulle iga päev järjest enam, et peaksin enne Eestisse tagasitulekut väike tripi Peruus tegema, sest tutvused on olemas ning propaganda on tõesti korralik olnud. Muidugi loodus on seal lihtsalt vaimustav! 

Toronto saared

Täna käisin lõpuks ära Toronto saartel. Oli ka täiesti viimane aeg, sest ilmselt järgmiseks nädalaks on kõik puud lehetud :( Hommikul liikuma hakates kartsin, et külmun ära, sest ilmateade lubas vaid 8 kraadi sooja ning olin eelnevalt kuulnud, et saartel on üpris tuuline. Alguses oli natuke külm küll, kuid lõunaks tuli ka päike välja. Enne praamile minekut suutsin natuke eksida ning siis arvasin, et jään praamist maha ja pean järgmist tund aega ootama. Õnneks praam hilines pisut ja sain ilusti peale. Edasi-tagasi pilet maksis 6.50 ning praam viis mind saarele nimega Ward. Suvisel ajal on võimalik ka kahele teisele saarele saada, kuid talvehooajal ainult Wardile. Suvel tegutseb ka lõbustuspark ning ilmselt on see väga populaarne suvituskoht. Saartel asub ka Billy Bishopi nimeline Toronto linnasisene lennujaam. Täna ma väga palju inimesi saarekestel liikumas ei näinud. Muidu on saarekestel ka täitsa püsielanikud olemas, majad olid sellised armsad ja väikesed. Minu üllatuseks oli saarel isegi kohalik kool. Praamiühedus on väga hea, hommikust kella 6.35st kuni õhtul 23.30ni on võimalik saarele saada. Veetsin täitsa mitu tundi mööda saari jalutades ja kaunist sügisilma nautides :)

Tallinn 6655 km :D

Kui tagasi koju jõudsin, olin ikka täitsa väsinud. Kuid siis kutsusid Alvaro ja Lee mind sööma ning õlut jooma :D Sain imemaitsvat Vietnami toitu ja üritasin vapralt pulkadega süüa. Proovisin ka kahte Kanada õllet. Praegune praktika näitab, et nad väga ei armasta alla 5 % õllesid teha, aga maitselt olid täitsa head.

Koduke

Eelmise nädala neljapäevast elan siis uues kohas. Mul on täitsa oma tuba ja puha :) Mõnus!
Asukoht on samuti väga hea- kesklinnas (tegelt on Toronto kesklinn vist peaaegu sama suur kui Tartu) ning tööle on vaid 20 minutit jalutada.

telekas on nüüd kaaa :D kuigi ma väga ei harrasta selle vaatamist.

Ahjaa.. täna muutsin blogi settingutes ühe linnukese ära, nii et nüüd peaksid kõik saama blogi kommenteerida ilma suurema vaevata. Nii et andke tuld! :)

Libretto

Tulles vastu Maarja soovile, riputan üles pildikesi oma töökohast :)

Kuna ma fotokaga töö juures ei tahtnud väga ringi siblida ja ega selleks väga aega ka pole, siis need pildid on netist otsitud, aga kajastavad väga hästi koha atmosfääri.

Mäletan esimest emotsiooni, kui väljast Librettot nägin. See ei tundunud suure kohana ning mulle tundus uskumatuna Jonathani jutt, et lõunati ja õhtuti on kõik kohad täis ning inimesed ootavad järjekorras, et lauda saada.

Punase mütsiga on Ali Pakistanist ning tema taga chef Jonathan. Esiplaanil pizza Margherita.

Pardipizza mozzarella ja pirnidega. 

Midagi magusat ka..Tiramisu. Minu jaoks oli natuke liiga magus ja kreemine, kuid siiski väga hea :)

Laupäeva õhtul tööl olles sain aru, et olin suutnud endale hankida kõige "magusama" vahetuse. Nimelt on laupäeva õhtud üldse kõigekõige kiiremad, kuigi kogu aeg on kiire-kiire, aga siis tuleb lihtsalt lennata :D Vahepeal oli tunne, et saan alles hommikul koju. Õnneks suutsin enne kahte lõpetada. Matthew ütles, et esimese õhtu kohta pole üldsegi halb :D Koju liikusin tigusammudega ning korjasin punaseks värvunuid vahtralehti. Pühapäeval ärgates avastasin, et Kanadas tegeletakse ka kellakeeramisega ning ajavahe Eestiga on taaskord seitse tundi.

Rannas

Täna läksin avastama The Beaches linnaossa, mis on suviti väga populaarne suvituskoht. Ilm oli ka täitsa rannailma moodi, ilmateade lubas 17 kraadi, aga kohati tundus veel soojemgi. Ranna ümbruses oli pargiala, mis oli väga ilus. Vahepeal oli tunne, et oleksin justkui mere ääres. Teel randa nägin võilillllliiii ja liblikaid :) Meeleolu läks kuidagi väga päikseliseks. Loodetavasti ilusad ilmad jätkuvad ning jõuan Toronto saartel ka ära käia. Õhtul tegelesin ka natuke kolimisega. Nimelt saingi Alvaro kaudu endale täitsa oma toa ning homme kolin sisse. Nii mõnus oli asju riiulitesse paigutada ning enam ei peagi seljakotis elama.

Piirkonda kutsutakse nii "The Beach" kui ka "The Beaches" nimega.

muru tuleb siin veel ka novembris niita..

Suvel on siin vist natuke palju rahvast.

Eemalt tundus vesi nii soeee, kuid suhteliselt jääkülm oli ikka..