Jalutuskäigud

Päevakava on enamustel päevadel mul hetkel selline: äratus, hommikusöök, tööl 9st 17ni, õhtusöök, jalutuskäik/lõkkeõhtu/raamatulugemine/lauamänguõhtu vms. Lõkkeõhtud on eriti mõnusad. Meie lõkkekoht on jõe ääres ning sealt avaneb suurepärane vaade. Kuna meil on rahvuspargilt saadud spetsiaalne luba, siis võime seal lõket teha, kuid külastajatele ja võõrastele ei tohi sellest rääkida. Meie oma salapaik :) Mõtlesin, et riputan mõned vahvad pildid jalutuskäikudelt üles. 

Ahjaa.. mõned päevad tagasi sadas siin taaskord lund! Kohalikud räägivad, et isegi augustis on lumesadu tavaline nähtus. Täna sain peaaegu kogu päeva vihma käes joosta. Neljapäev on vaba päev ega jõua seda juba ära oodata. Plaan on kolmapäeva ööseks Jasperisse jääda ning väike baari/pubi tuur teha ja neljapäeval kanuutama minna :)

Sunwapta Falls (ca 7-10 minuti kaugusel)

Sunwapta jõgi

Buck (=isahirv) järv

Osprey (=kalakotkas) järv

Osprey järv

Sunwapta jõgi

The Bluff

Vaid umbes 15 minuti kaugusel asub kõrgel puude kohal justkui looduslik vaateplatvorm, mida kutsutakse Bluffiks. Ühel õhtul otsustasimegi seda vallutama minna, kuigi teekonna algus oli väga vesine ja mudane. Kuid sihtkoht oli seda väärt. Nii mõnus oli lihtsalt istuda maailma äärel ning nautida vaadet! Super! Kindlasti üks mu lemmikkohtasid. Tagasiteel laulsime igasugusi matkalaule, et karusid eemale peletada. Kuna meie lähedal oli grisli oma pojaga ringi jalutanud, siis oli ka mida karta. Kuigi Kelley ja mina kardame ilmselt rohkem ämblikku kui karu. Mõned on spetsiaalselt ostnud endale karuspreid isegi, justkui sääsetõrje :D

Siin ma elangi nüüd!

Kertu, Ellie, Jacey, Kelley

Family trip

..niimoodi kutsutakse töötajate väljasõite Sunwaptas. Täna toimus esimene neist ning kuna mul oli vaba päev, siis sain sellega ühineda. Olin nii õnnelik, et täna töötama ei pidanud, sest väljas oli nii mõnus päikseline päev. Suutsin isegi endale randid saada. Olime kümnekesi ja käisime Jasper Tramway´l ja Maligne kanjonit vaatamas.

Jasperi mägiraudtee viis meid Whistleri mäe jalamile, kus asus vaateplatvorm ja restoran. Sõit võttis aega umbes seitse minutit. Minu jaoks oli väga kummaline, et mäe otsas oli restoran..et kuidas nad küll selle valmis ehitasid?! Vaade oli vähemat biljonit dollarit väärt! Kui all oli väga palav, siis üleval oli väga tuuline. Otsustasime väiksema grupiga ka natuke mäe tippu vallutada. Kelley ja Elly suutsid alguses korralikult lumme vajuda, et pidid kohe vaeva nägema, et välja ronida. Päris mäe tippu ma ei jõudnudki, sest aega nappis ja tuul oli väga tugev ning jäine. Ehk õnnestub suvel tagasi minna.

Toakaaslase Kelleyga sõidu ootuses

Teel üles..

ikka veel teel

Meie grupp :)

Maligne kanjon oli samuti imeline. Osades kohtades oli veel lund ja jääd näha. Elsa rääkis, et talvel pidid kanjonis spets matkad toimuma, kus saad kanjoni põhja mööda ringi liikuda. 

Maligne kanjon

Enne tagasisõitu käisime veel Jasperis ka, et toiduvarusid täiendada. Tagasiteel Sunwaptasse enamus meist vist vajusid unne. Oli väga vahva päevake!

Sunwapta Falls

on mu uueks töökohaks (www.sunwapta.com). Täna oligi esimene tööpäev. Hommikul võeti mind peale ning suundusimegi Sunwapta poole teele. Tegemist on puhkekompleksiga, mis asub Jasperi rahvuspargis, 53 km Jasperist. Hetkel on meil käsil ettevalmistavad tööd, sest kompleks oli kogu talve suletud ja kõik on vaja uuesti tööle panna ja korda seada. Enamus töölisi tuleb alles järgmisel nädalal. Täna oligi peale minu veel 7 inimest. Kõik tunduvad väga toredad ja nalja saab korralikult. Teel Sunwaptasse nägime karuuuu. Asjatas lihtsalt teeservas. Hetkel pidigi siin olema nn karuhooaeg, kus neid näeb päris tihti. Paari nädala pärast pidid nad mägedesse suunduma. Nähtud karu oli mustkaru (vaatasin järgi, et eesti keeles kutsutakse teda baribaliks). Mind lubati ka grislit vaatama viia. Kohale jõudes oli majade vahel veel korralik lumekiht. Kuid eelmine aasta samal ajal oli lumi põlvini olnud. Päeva jooksul tegelesin erinevate töödega, mida Stewart mulle parajasti välja suutis mõelda. Muidu kui hooaeg algab, siis mu ametinimetuseks on room checker, ehk siis kontrollin kõik toad üle pärast koristajaid ja veendun, et kõik oleks nii nagu peab. Tagasiteel rääkis Stewart, et muidu peaks seda Robert tegema (kes on siis mu otsene ülemus, nagu ma aru olen saanud), kuid ta lihtsalt ei saa sellega hakkama, sest tema meelest on kõik toad alati korras :D Tagasiteel nägime ka hirvekarja. Nii lahe! Eile uurisin Elsalt, et millal siia siis kevad või suvi jõuab? Et siis praegu ongi kevad juba, aga lumi peaks paari nädala jooksul ära sulama. Väga soojaks ei pidanudki siin suvel minema.. nii ca 25 kraadi. Lund on siin ka augustis sadanud, äge!

Vaade tööpostilt

lumiiii

Jasperi tänavapilt

üks Jasperi kirikutest

Sõit Jasperisse

Otsustasin Jasperisse minekuks ette võtta rongisõidu. Minu üllatuseks kestis see 20 tundi! Kaarti peal tundusid nad nii lähestikku :D Kui lõpuks rongis olin ja sõitu "nautisin", sain aru, milles konks oli. Kuna raudtee kulgeb mägede vahelt ja peab arvestama loodusega, siis rong mööda looklevat raudteed väga kiiresti sõita ei saa. Samuti oli raudteel üllatavalt tihe liiklus. Iga natukese aja tagant pidime kedagi mööda laskma. Kuna väga palju reisijaid polnud, siis sain kahel istmel laiutada, mis tegi reisi üsna talutavaks. Pluss aknast avanes suurepärane vaade, mida asusin niipea nautima kui väljas valgeks läks. Öösel suutsin isegi täitsa neli ja pool tundi magada. Süüa ikka varusin korralikult..kartus nälga jääda oli vist nii suur. Enamus kraami jäi söömata, kuid pole hullu, küll nad aja jooksul tarbitud saavad. Minu ümber istusid sellised vahvad vanaemad ja vanaisad, kellega sai natuke juttu ka puhutud. Mida lähemale Jasperile, seda talvisemaks olud muutusid. Metsa all oli veel lund näha, ühel suurel järvel oli jäägi peal. Jõudsin suvisest kevadest varakevadesse. Tiheda liikluse tõttu rong hilines ca 45 minutit. Jasperisse jõudes oli Elsa mul vastas. Temaga toimus mul ka eelmine nädal tööintervjuu. Elsa näitas natuke linna ja viis mu ühte puhkemajja, kus ma elutsen niikaua, kui töö juures kõik korda saab seatud. Kuna rongisõidust oli ikka väsimus sees, siis jõudsin vaid pesus käia ning suundusingi magama. Mõnus oli pärast pikka sõitu voodis laiutada. Hetkel olen õnnelik, et ma Torontost rongiga Vancouverisse ei läinud, sest see oleks neli päeva aega võtnud ning kõige ilusam pidigi Vancouveri ja Jasperi vaheline lõik olema :)

Vancouveri rongijaamas

Varajane hommik

Vahel tundusid raudteerööpad mäeservale vägagi lähedal olema.

See pidi ümbruskonna kõrgeim mägi olema..nimi läks kahjuks meelest.