Jõuluvana, lumi ja politsei..

Sain eile jõulupakikese Eestist :) Nii vahva! Mitte, et mind asjad õnnelikumaks teeks, aga ikka on tore kingitusi saada. Särasin vist terve päeva :D

Eilse seisuga on siin ka lumi nüüd maas. Ja täna sadas ka mitu tundi lund. Tööl olles piilusin vabadel hetkedel õue, et kaunist vaatepildist osa saada. Muidugi on siin ka kõvasti külmemaks läinud.

Natuke põnevust ja salapära ka mu elus.. eile kui tööle suundusin märkasin, et teisel pool tänavat olid politseiautod ja mitme maja suurune territoorium oli lintidega eraldatud. Päris mitu politseinikku oli ringi asjatamas ja uudisteauto oli ka kohal. Paraku oli mul tööle kiire ega saanud uurida, et mis seal täpsemalt toimus. Natuke kõhe tunne oli küll tööle kõndida ja lootsin, et öösel tagasi tulles on ikka mu maja alles :D Ja oli! Kuid teisel pool tänavat oli ikka veel üks poilitseiauto ja ka tuletõrjeauto. Amy rääkis täna, et seal oli restorani köögis tüli olnud ja noad läksid isegi käiku ning üks naine oli täitsa haavata saanud. Kusjuures see polnud esimene kord. Õnneks meil on tööl enamasti lõbus õhkkond, et vaevalt meil midagi sellist juhtuks :)

Oi, kuidas ma ootan juba, et see pühade ja uusaastatrall läbi saaksid, et tööl mõni päev ka kergem oleks :D

Teistmoodi jõulud

See aasta oli kõik teisiti kui varem. Üheks kõige suuremaks erinevuseks on see, et lund POLE! Sama seis oleks ka muidugi Eestis :D Mäletan nii hästi, kuidas eelmisel aastal pidime lumes sumpama, kui 25.ndal detsembril enne maale minekut surnuaedades käisime ja õigeid hauaplatse üritasime üles leida.

Sel korral 24.nda päeval rääksin perega juttu, samal ajal kui nad mängisid kaarte. Õhtuks tegi Amy koos oma kahe sõbrannaga meile väga maitsva õhtusöögi. Tavapärase Eesti jõulusöögi asemel nautisin seekord hiinapäraseid roogasid. 25.ndal ärkasin juba väga varakult üles, sest teadsin, et vanaema sai jõuludeks arvuti ning interneti ja mul on võimalus sugulastega rääkida, kuna nad olid kõik üheskoos maal. Elagu skype! Jõulude ajal ongi üheks mu lemmiksündmuseks see, kui oleme sugulastega maal vanaema juures. Maja on rahvast täis. Istume köögis laua ümber (juhul kui õnnestub koht leida :D) ning naudime head sööki ja üksteise seltskonda. Mul oli NII hea meel, et sai sellest ka sel korral osa. Küll natuke teistmoodi, aga siiski :)

Õhtul sain Alexandra ja Ristoga linnas kokku ning suundusime nende juurde. Sõime kõhud täis ja vaatasime Shrek II ja ühte õudukat.. Dead Snow oli vist nimi, aga see oli selline natuke kahtlane õudukas. Täna varahommikul suundusime Eaton Centerisse, et osa saada Boxing Day (iga aasta 26. detsembril on päev otsa siis suured allahindlused) melust. Kuid meie pettumuseks polnud see üldse nii nagu ette kujutasime ning isegi väga suuri allahindlusi ei olnud. Mina, kehv shoppaja nagu ma olen, ei ostnud mitte kui midagi :D 

Dundas Square

Alexandraga

Kell on 7 hommikul ja pood tehti just lahti..ei oska öelda, kui kaua nad enne avamist järjekorras veel ootasid.

Ahjaa...avastasin enda jaoks siin sellise jõulujoogi nagu Egg Nog, mis on kreemjas magus piimajook. Mulle meeldib :) Kõiges on süüdi Chris töö juurest. Nimelt tegi ta seal egg nogi panna cottat ja andis ka mulle proovida ning uuris, kas olen egg nogi joonud, mida ma muidugi polnud teinud. Selle peale tegi ta suured silmad ja ütles, et ma pean kindlasti proovima. Kui järgmine kord poodi sattusin, otsisingi egg nogi üles ja saigi see joogike ära proovitud. 

Häid jõule!

Kallikesed, mõnusaid jõule siit vahtrasiirupimaalt! :)

Mul endal jõulutunnet see aasta absoluutselt pole. Ei teagi kas seetõttu, et ma pole kodus koos oma perega või siis on asi selles, et lund ikka veel pole. Ilmselt on see segu mõlemast. Hetkel on minu jaoks justkui tavaline nädalavahetus. Ahjaa..eile sain töö juures ülemuste käest jõulukaardi, mille vahel oli väike jõulupreemia :)

Ja praegu annaks päris palju ühe verivorsti nimel :D Nii, et kui jõululauas istute ja kõhud on juba väääääga täis, siis mõelge minu peale... ja võtke lisaports! :D

Kallistused!

Sinine esmaspäev

Tegelikult päeva algus oli täitsa selline helesinine ja rõõmus :D Nimelt käisin taaskord Eesti majas oma pangaasju ajamas, sest ei suutnud internetipangas telefoniarvet tasuda ning tähtaeg lahenes. Loodetavasti uuel kuul läheb paremini ega pea sellepärast ekstra panka minema. Seejärel otsustasin külastada Eesti Sihtkapitali Kanadas ..nimelt olin juba varem näinud kuulutust, et hiljuti Kanadasse saabunud eestlased on sinna külla oodatud ja kingituse saab ka. Üllatuseks asusid nad kohe Eesti maja kõrval. Olin iga kord sealt mööda kõndinud, kuid kunagi polnud seda tähele pannud. Majas võtsid mind vastu rõõmsameelsed Maimu ja Killi. Nad tutvustasid erinevaid kohaliku kogukonna ettevõtmisi ja võimalusi Torontos. Kingituseks sain vahtrasiirupiküpsised :) hästi vahva ja selline soe külaskäik oli ning nad lubasid ka kontakte jagada, kui läänepoole liikuma hakkan.

Ja nii ma siis suundusingi energiast ja rõõmust pakatavalt tööle. Ja siiiiis..tööle jõudes sain teada, et neil olid probleemid veega ca 2 tundi..kõige kiiremal lõuna ajal..ja nõusid ei saanud siis pesta, mis tähendas seda, et sain eelmiselt vahetuselt päranduseks kaks kraanikausikuhja kraami :D Ma vaatasin seda vist tükk aega suu ammuli. Lõpuks saabus ka vesi tagasi ning hakkasin kahjusid likvideerima. Õnneks polnud veel õhtune kiire aeg alanud ja kõige hullem polnudki. Õhtu kulmineerus sellega, et suutsin oma sõrmest väikse tükikese eemaldada. Ärge muretsega, mitte midagi hullu :D aga verd natuke jooksis, aga pärast plaasterdamist, oli kõik juba korras. Õhtu lõppes siiski lõbusalt, sest suutsin esmakordselt enne baari omi lõpetada :) Täna hommikul olin taaskord tööpostil. Kuni lõunakohvini oli ikka suhteliselt zombi olla. Enne avamist oli järjekord ukse taga..ja siis ma mõtlesin, et kas on ikka teisipäev?! ilmselt jõulud on oma töö teinud..Homme olen õnneks õhtupoole tööl ja plaan on mul magada kauakaua.

The Runaway Jury

Lõpetasin eile ühe vääääga põneva lugemise. Eriti lõpp oli nii põnev, et ei suutnud raamatut ennem käest panna, kui sain teada, kuidas kogu lugu lahenes.

Raamatuks oli John Grishami teos "The Runaway Jury" (eesti keeles "Isepäine vandekogu") ning sain selle raamatu saksa tüdrukult Frederikelt, kui olin eelmises peatumiskohas. Kuid siis mul polnud aega sellesse eriti süveneda ning lugesin parasjagu ka ühte teist raamatut. Eelmisel nädalal otsustasin, et loen seda natuke siis... Ja kui põnevaks kõik muutus :D

Teemaks on siis USAs Mississippi osariigis käsil olev kohtuasi tubakakompaniide vastu. Et üks mees oli terve elu suitsetanud ning kui ta suri kopsuvähki, siis naine kaebas tubakafirma kohtusse, sest nad ei teadnud, et suitsetamine võib tappa...Kuna kaalul on miljonid dollarid, siis on väga oluline, millised inimesed vandekogusse pääsevad. Ja "juhuslikult" pääses vandekogusse mees, kes hakkab edasisi sündmusi juhtima..rohkem detaile ei paljasta, muidu pole põnev lugeda :D

Raamatu põhjal on tehtud ka film ning suure huviga ootasin selle vaatamist, kui olin raamatu lõpetanud. Aga film oli suuuuur pettumus. Esiteks olid nad suitsud relvade vastu vahetanud ning polnud kuidagi üldse huvitav ega kaasahaarav..

Seega soovitan raamatut lugeda :)

Ilmataat vist loeb ka mu blogi, sest täna tööle jalutades sadas lund :) Ja mitte lörtsi vms, vaid tasakesi langesid ilusad suured lumeräitsakad taevast alla. Õhtuks muidugi lumesajust polnud jälgi jäänud, kuid lootust on, et lumi saabub peagi. Sarnaselt Eestiga on ka siin väidetavalt see sügis palju soojem olnud kui tavaliselt. Igastahes olen lumeks valmis ja isegi täitsa ootan seda.

Adios amigos!

Eile läksidki Alvaro ja Abraham tagasi Peruusse. Täitsa kahju kohe, sest nendega oli alati lõbus ja nalja sai. Aga samas usun, et suhtlen nendega ka edaspidi :) Kui ma nende pagasit nägin, siis hakkasin natuke juba kartma enda tagasiminekut :D Abrahamil oli megasuuuuur kohver ja seljakott käsipagasi jaoks, Alvarol kaks suurt spordikotti ja seljakott. Ülekilod on neil kindlasti, aga loodetavasti ei pea nad väga palju juurde maksma ning saavad kõik oma asjad kodumaale toimetatud. Nad mõlemad varusid erinevat tehnikat siit kaasa, sest see on siin ikka palju odavam.

Mis siis veel? Pühapäev oli selline vahva päev. Sain kokku Risto ja Alexandraga. Risto on see noormees, kellega kohtusin täiesti juhuslikult tänaval, kui mõlemad tahtsime samasse kohta tööle saada. Kumbki meist sinna ei saanud, kuid nüüd on meil mõlemal töökohad olemas :) Esmalt suutsin ma natuke sisse magada, sest laupäev oli töö juures taaskordselt vääääääga kiire ning sain vist kolme paiku magama. Kuid õnneks jõudsin kohtumispaika siiski õigeaegselt. Suundusime ühte söögikohta istuma. Pärast tugevat võitlust oma otsustusvõimetusega suutsin imemaitsva šokolaadikoogi endale valida. Rääkisime juttu ning nautisime koogikesi. Risto pidi tööle veel suunduma, kuid me Alexandraga otsustasime kinno minna. Minu üllatuseks kinopilet polnudki väga kallis. Kui popcorni ostes omavahel rääkisime, arvas müüja, et räägime vene keeles :D Filmiks oli siis Twilighti saaga kõige uuem film, mis mulle isegi täitsa meeldis. Töö juures muidugi Ian kohe uuris, mis tiimis ma olen, et kas libahundid või vampiirid :D mille peale ma oskasin vaid naerda ning üritasin talle selgeks teha, et ma pole nii suur fänn, et pooli valiksin vms :D

Täna paistis päike, mis tekitas minus küsimuse: kuhu jääb lumi?!

Niagara Falls

Neljapäeval käisin oma kahte Kanadas veedetud kuud Niagara Fallsis tähistamas :) Tegelikult ma taipasin alles selle nädala alguses, et neljapäeval saab täpselt kaks kuud siin oldud ning bussipiletid olin juba varem ostnud. Ilmaga vedas kuhjaga, sest kolmapäeval nägin esimest lumesadu siin ning reedel sadas terve hommiku vihma. 

Ärkasin hommikul varakult (kell kuus), et siis kella kaheksa bussile jõuda. Lõpus läks ikka kiireks, aga see on minu puhul tavaline. Pakkisin mõned asjad, võtsin söögi kaasa ning seadsingi sammud bussijaama poole. Väike kartus oli sees, et ootan bussi valel platvormil või mu piletiga on mingi jama vms, kuid õnneks sujus kõik rahulikult. Bussisõit kestis 1 tund ja 45 minutit. Kuna teekond oli üsna üksluine-majad-majad-natuke tühjust-majad-majad, siis vajusid silmad mitmeid kordi kinni. Jõudes Niagarale otsustasin oma unisust kohviga ravida ning leidsin armsa kohviku, kus asusin hommikukohvi nautima. Seejärel võtsin sammud juba jugade suunas, kuhu oli ca 20 minutit kesklinnast jalutada. Esmalt jäi mu teele USA poolne juga, mis on siis väiksem kui Kanada oma, kuid kaunis vaatepilt ikkagi. Seejärel tuli Kanada Hobuseraua kosk. Pilte sai küll korralikult tehtud. Kujutan ette, millised rahvamassid seal suviti on. Kuna ma käisin hooaja väliselt seal, siis paljud kohad ja atraktsioonid olid suletud. Üldiselt joad meeldisid mulle väga, sest see vaatepilt oli tõesti võimas, kuid linn eriti head muljet ei jätnud. Just see turistide linnaosa. Minu jaoks oli see kohati lausa naeruväärne, väga ameertikalik vms.. Iga teine maja oli õudustekamber või vahakujude muuseum :D

Puudiloori juga

Hobuseraua juga

Vaade linnale natuke eemalt

sild USA ja Kanada vahel

Vaade Skyloni tornist (160 m kõrguselt)

...

Parema vaate saamiseks külastasin ka Skyloni torni, mis on ca 160 m kõrge. Vaade oli väga hea, kuid ootasin midagi enamat. Plaan oli ka liblikamaja ja Niagara-on-the-Lake linna külastada, kuid aeg oli kuidagi märkamatult möödunud ega jõudnudki nendeni. Käisin Tim Hortonsiga tutvumas ning jalutasin jõe ääres. Õhtul tagasi Torontosse jõudes oli ikka korralik väss peal :)

French Vanilla :)

Eile oli töö juures täielik naljanumber :D Hommikul vaatasin külmkambri üle, et vajadusel asju paigutada vms ning mõtlesin omaette, et täna tuleb ilmselt vähe kaupa, ehk piimakaup ja pähklid, aga muid asju on küll piisavalt. Ja kui siis hakkas kaupa tulema..täiesti kohutav! Kuna chef oli neljapäeval ühel koolitusel olnud, siis üks teine kokk tegeles tellimusega ning suutis väga valesti asju tellida. Külmkambris polnud üldse ruumigi ning nad ei kasuta seda kaupa nii kiirelt äragi, et see halvaks ei lähe. Kurb! Aga eile õhtu oli lõbus. Selline mõnus Peruu-Eesti õhtu :D Katre tuli külla ning vahepeal, kui poisse polnud saime eesti keeles lobiseda :)

Money money

Eile oli taas palgapäev, ehk siis motivatsioonipäev tööl käimiseks:D Sellega seoses tuli mul meelde, et tahtsin Kanada rahast natuke kirjutada. Eestis jõudsin ma osadele paberraha näidata, mille hulgast mu lemmik on viiedollarine, kus hokimängijad on tagaküljel. Aga eriti meeldivad mulle mündid :)

Minu lemmikud siis:

Müntide suurused on nats moonutatud ka, aga vast annate andeks :)

1-sendisel on suhkruvahtra lehed, 5-sendisel kobras (kes on ka ühtlasi rahvusloom), 25-sendisel põhjapõder ilmselt, 1-dollarilisel Loonie ning 2-dollarisel, mida kutsutakse Twoonie´ks, jääkaru. Teisel küljel on kõikidel müntidel kujutatud Elizabeth II portree.

Black and yellow

Minu eilne tööpäev oli küll täiesti uskumatu..Töö suhtes midagi erilist polnud, isegi selline rahulikum päevake oli, aga see eest sain kõhulihaseid korralikult treenida. Algas kõik sellest, et ülemus chef Jorge tegi taaskord oma kahtlasi nalju, millest ma nüüd olen hakanud aru saama ja nendega harjunud :D Siis ükshetk tuli ta minu juurde ja ütles: "nii Kertu, nüüd hakkame laulma!"..mul vajus suu lahti ja üritasin selgeks teha, et ma ei oska laulda jms. Teda see väga ei kõigutanud. Duett oli siis selline:

Jorge: Ahaaah

Kertu: You know what it is

Jorge: Everything I do, I do it big

Kertu: Ahaaah

Ja kui aega oli, siis tuli edasi Jorge soolo: 

screaming thats nothin when I pulled out the lost, thats stuntin

reppin my town when you see me you know everything

Black and yellow, black and yellow

Black and yellow, black and yellow

Vahepeal ma naersin nii palju, et ei suutnud oma rida räppida. Selle peale siis Jorge: "Kertu, Kertu..ma olen ikkagi su boss :D Otsast peale! :D" Ma olin lihtsalt kõveras.. aga lõpuks tuli meil päris hästi välja. Pärast õhtul Hannaga rääkides hakkasin kahetsema, et ma Jorgele karupükste laulu ei õpetanud. Ja nüüd ma ei saagi seda enam teha, sest eile oli tema viimane tööpäev. Ärasaatmispidu pidi ka olema ja puha, kuid ta hakkas kartma tänast kohtumist ämmaga ning otsustas korralik olla :D Aga kunagi hiljem vast siis saadame ta töökaaslastega parematele jahimaadele :)

Püha õhtusöömaaeg

Olin juba ammu Alvarole ja Leele lubanud, et teen neile Eesti moodi sööki. Teisipäeval pärast tööpäeva asusingi siis kokkama. Otsustasin teha kartuliputru ja hakklihakastet ning magustoiduks küpsisetorti. Enda kiituseks võin öelda, et väga hea sai :D Ja poisid ka kiitsid! 

Täna käisin pangas, et oma mobiiliarvet maksta. Õnneks järgmised korrad saan vist seda internetipangas teha. Tagasiteel kuulsin ühest autost Eesti muusikat kõlamas- "opladii opladaa..laulge kaasaaa" ja hakkasingi kaasa laulma:D ning muidugi pöörasin ringi ning üritasin aru saada, millisest autost muusika tuli, kuid kahjuks olid autod juba edasi liikunud.

Üldiselt on siin jahedamaks läinud ning teller pangast ütles, et sealkandis oli päeval juba esimesed lumehelbekesed alla sadanud. Nii et talv pole enam kaugel...

Peruu õhtu

Eilset õhtut võib küll nimetada Peruu õhtuks. Alguses näitas Alvaro mulle erinevaid videosid Peruu turismiatraktsioonidest. Hiljem ühines meiega teine peruulane Abraham. Ta otsis üles spetsiaalse ettekande Peruust ning rääkis mulle erinevatest piirkondadest ja nende eripäradest. Korralik propaganda käis ikka :D Neil on seal ikka väga palju ilusaid kohti ning toit pidi väääääga hea olema. Kui välismaal viibiva peruulase käest küsida, mida nad kõige enam igatsevad, siis enamasti on vastuseks "söök" ning seejärel siis "pere". Kuid lisaks erinevatele hõrgutistele söövad nad ka mitteniivägaisuäratavaid asju - madusid, sipelgaid, merisigu jne. Niii... Eleri ei tohiks nüüd edasi lugeda..

Merisiga (Guinea pig) on seal suhteliselt populaarne söök, kuigi kolumbialased pidid neid veelgi enam sööma. Kõige tavalisem valmistamisviis on merisiga fritüürida ning koos pea, hammaste ja kõigega (ilmselt ikka ilma karvkatteta, aga kes teab :P). Ning siis pannake loomake riisikuhja peale ja valmis.. Pidi maitsema nagu kana.

Lõbusam asi seoses merisigadega ka. Neil on spetsiaalne mäng, kus siis merisiga on vaja. Pappkarbid, millel on avad sees asetatakse ringi (avad ringi sisse) ning ringi keskele pannakse merisiga. Osalejad valivad endale karbi, kuhu nad arvavad, et merisiga minna võiks. Võidab see, kelle karbi merisiga valib.

Ettekujutuse mängust saate: http://www.youtube.com/watch?v=srdEUsF1D-c&feature=related 

Kunagi võiks Tripsuga seda proovida ;D

Igastahes tundub mulle iga päev järjest enam, et peaksin enne Eestisse tagasitulekut väike tripi Peruus tegema, sest tutvused on olemas ning propaganda on tõesti korralik olnud. Muidugi loodus on seal lihtsalt vaimustav! 

Toronto saared

Täna käisin lõpuks ära Toronto saartel. Oli ka täiesti viimane aeg, sest ilmselt järgmiseks nädalaks on kõik puud lehetud :( Hommikul liikuma hakates kartsin, et külmun ära, sest ilmateade lubas vaid 8 kraadi sooja ning olin eelnevalt kuulnud, et saartel on üpris tuuline. Alguses oli natuke külm küll, kuid lõunaks tuli ka päike välja. Enne praamile minekut suutsin natuke eksida ning siis arvasin, et jään praamist maha ja pean järgmist tund aega ootama. Õnneks praam hilines pisut ja sain ilusti peale. Edasi-tagasi pilet maksis 6.50 ning praam viis mind saarele nimega Ward. Suvisel ajal on võimalik ka kahele teisele saarele saada, kuid talvehooajal ainult Wardile. Suvel tegutseb ka lõbustuspark ning ilmselt on see väga populaarne suvituskoht. Saartel asub ka Billy Bishopi nimeline Toronto linnasisene lennujaam. Täna ma väga palju inimesi saarekestel liikumas ei näinud. Muidu on saarekestel ka täitsa püsielanikud olemas, majad olid sellised armsad ja väikesed. Minu üllatuseks oli saarel isegi kohalik kool. Praamiühedus on väga hea, hommikust kella 6.35st kuni õhtul 23.30ni on võimalik saarele saada. Veetsin täitsa mitu tundi mööda saari jalutades ja kaunist sügisilma nautides :)

Tallinn 6655 km :D

Kui tagasi koju jõudsin, olin ikka täitsa väsinud. Kuid siis kutsusid Alvaro ja Lee mind sööma ning õlut jooma :D Sain imemaitsvat Vietnami toitu ja üritasin vapralt pulkadega süüa. Proovisin ka kahte Kanada õllet. Praegune praktika näitab, et nad väga ei armasta alla 5 % õllesid teha, aga maitselt olid täitsa head.

Koduke

Eelmise nädala neljapäevast elan siis uues kohas. Mul on täitsa oma tuba ja puha :) Mõnus!
Asukoht on samuti väga hea- kesklinnas (tegelt on Toronto kesklinn vist peaaegu sama suur kui Tartu) ning tööle on vaid 20 minutit jalutada.

telekas on nüüd kaaa :D kuigi ma väga ei harrasta selle vaatamist.

Ahjaa.. täna muutsin blogi settingutes ühe linnukese ära, nii et nüüd peaksid kõik saama blogi kommenteerida ilma suurema vaevata. Nii et andke tuld! :)

Libretto

Tulles vastu Maarja soovile, riputan üles pildikesi oma töökohast :)

Kuna ma fotokaga töö juures ei tahtnud väga ringi siblida ja ega selleks väga aega ka pole, siis need pildid on netist otsitud, aga kajastavad väga hästi koha atmosfääri.

Mäletan esimest emotsiooni, kui väljast Librettot nägin. See ei tundunud suure kohana ning mulle tundus uskumatuna Jonathani jutt, et lõunati ja õhtuti on kõik kohad täis ning inimesed ootavad järjekorras, et lauda saada.

Punase mütsiga on Ali Pakistanist ning tema taga chef Jonathan. Esiplaanil pizza Margherita.

Pardipizza mozzarella ja pirnidega. 

Midagi magusat ka..Tiramisu. Minu jaoks oli natuke liiga magus ja kreemine, kuid siiski väga hea :)

Laupäeva õhtul tööl olles sain aru, et olin suutnud endale hankida kõige "magusama" vahetuse. Nimelt on laupäeva õhtud üldse kõigekõige kiiremad, kuigi kogu aeg on kiire-kiire, aga siis tuleb lihtsalt lennata :D Vahepeal oli tunne, et saan alles hommikul koju. Õnneks suutsin enne kahte lõpetada. Matthew ütles, et esimese õhtu kohta pole üldsegi halb :D Koju liikusin tigusammudega ning korjasin punaseks värvunuid vahtralehti. Pühapäeval ärgates avastasin, et Kanadas tegeletakse ka kellakeeramisega ning ajavahe Eestiga on taaskord seitse tundi.

Rannas

Täna läksin avastama The Beaches linnaossa, mis on suviti väga populaarne suvituskoht. Ilm oli ka täitsa rannailma moodi, ilmateade lubas 17 kraadi, aga kohati tundus veel soojemgi. Ranna ümbruses oli pargiala, mis oli väga ilus. Vahepeal oli tunne, et oleksin justkui mere ääres. Teel randa nägin võilillllliiii ja liblikaid :) Meeleolu läks kuidagi väga päikseliseks. Loodetavasti ilusad ilmad jätkuvad ning jõuan Toronto saartel ka ära käia. Õhtul tegelesin ka natuke kolimisega. Nimelt saingi Alvaro kaudu endale täitsa oma toa ning homme kolin sisse. Nii mõnus oli asju riiulitesse paigutada ning enam ei peagi seljakotis elama.

Piirkonda kutsutakse nii "The Beach" kui ka "The Beaches" nimega.

muru tuleb siin veel ka novembris niita..

Suvel on siin vist natuke palju rahvast.

Eemalt tundus vesi nii soeee, kuid suhteliselt jääkülm oli ikka..