..algas keeruliselt. Mul muidugi polnud ühtegi Vancouveri kaarti kaasas. Richmondi Vancouverist eraldab jõgi ning see tähendab, et on vaja üle jõe saada. Aga siin läheb mitu head silda, osad saarele, kus asub lennujaam ja osad siis Vancouveri poole. Korralik sigrimigri! Kuna alguses mul väga suunataju polnud, siis suundusin muidugi lennujaama saarele. Õnneks taipasin seda enne otsapidi lennujaama jõudmist ja pöörasin ringi. Siis valisin eemalt silla välja, mis tundus õiges suunas minevat. Sellel polnud aga jalakäijate rada..tore! Kõndisin veel ja leidsin veel ühe silla, millel oli ka jalakäijate rada. Sild oli justkui lõputu..kõndisin ja kõndisin. Väga meeldiv sillaületus just polnud, sest liilklus oli üsna tihe, kuid vaade see-eest super! Kui sillaga olin ühelpool, olingi jõudnud Vancouverisse. Suundusin peatänavalt väiksematele tänavatele ning mind ootas üllatavalt ees vaikus ja rohelisus. Muideks, olen näinud võililli, lumikellukesi ja nartsisse õitsemas. Kevad on siin! :) Muru on ka roheline. Vaid lehtpuud pole veel lehtedes. Tävavapilt on võrreldes Torontoga väga erinev. Siin on majad väga suured..justkui Ihastes oleksin ringi jalutanud. Ja mulle tundub, et terve linn on selline. Ja tänavatel ja aedades on palju puid, suuri puid :D Kui Torontos pidi vaeva nägema, et mõni mäeke leida, siis siin palju otsida pole vaja. Mitu päris korralikku Jakobi mäge jäi mu teele. Täitsa kesklinna ma oma rännakutega seekord ei jõudnud, sest väljas hakkas pimedamaks minema ja ma ei tahnud väga pimedas tagasi jõuda.
Päääris ilus vaade!
Tagasitee võtsin ette Skytrainiga, mis on põhimõtteliselt nagu metroo, aga teatud vahemaad sõidab see mitte maa all, vaid kõrgel õhus. Tagasitee oli väga kiire..vb 10 minutit. Imekombel suutsin ilma eksimata tagasi koju jõuda.
Skytrain
No comments:
Post a Comment