Geocaching

Teisipäeva õhtul tuli Kaiga jutuks, et ta tegeleb Geocachinguga, millest ma polnud kunagi kuulnud. Nimelt on see selline mäng, et otsid GPSiga erinevaid punkte, mis on eelnevalt teiste mängijate poolt ära peidetud. Lubasin kolmapäeva hommikul temaga mõnda punkti otsima minna. Kui ma pärast pubis käiku kolme paiku magama sain, siis ei tundunud see enam nii hea mõte :D Kuid siiski suutsin hommikul suhteliselt varakult ärgata ning teele me asusimegi. Esimese punkti leidmine polnud väga keerukas. Leida tuleb konteiner, mille sees on enamasti paber, kuhu enda nime ja külastamise kuupäeva kirja saad panna ja siis erinevad meened. Meeneid võid vahetada, kui sul endal on midagi asemele panna. Kai sõnul on konteinereid erineva suurusega ning osad on vägaväga väiksed. Meie esimene konteiner oli umbes tikutopsi-suurune. 

Konteineri sees oli võti, raha, kleepsud..

Teine sihtmärk oli peidetud näiteks pargipingi alla ja sees oli notsu. Konteiner oli üpris väike ja nägime suurt vaeva, et notsu sinna tagasi saada :D

Kolmandat konteinerit me ei leidnudki :D Otsisime umbes pool tundi, kuid mitte kui midagi. Kuna oli üpris krõbe väljas, siis otsustasime loobuda ja koju tagasi suunduda. Ilmselt läheb Kai mõni päev tagasi ja üritab selle ikkagi üles leida.

Teel tagasi koju, sain lõpuks hobusega politseiniku pildile :) (kuigi väga hästi see ei õnnestunud)

Uurisin ka, et kas Eestis samuti harrastatakse seda mängu ja üpris palju punkte ilmus kaartile. Isegi Otepää ümbruses oli mõni. Näiteks üks punkt on Energiasamba juures. Seega, kellel kodus GPS vedeleb, siis tasub kindlasti proovida. Väga huvitav ja hasarti tekitav! 

Mängu koduleht: http://www.geocaching.com/default.aspx

Tervitused herr Sibulale..

..ehk kuidas Kertu Kensingtoni Marketi pubis sakslastega ladina keeles rääkis. Nii.. kõik sai alguse sellest, et Alvaro ja Abrahami toas elab nüüd sakslane Kai ning teisipäeva õhtul oli väike veiniõhtu meil siin. Kell oli vist üheksa, kui mõtlesime, et võiks ühe veini veel osta. Läksimegi siis välja, et poes ära käia, kuid selgus,et teisipäeviti on ainult kella üheksani alkoholi poed lahti. Siis tekkis meil aga uus mõte..nimelt on Kensington Market ainult kahe minuti kaugusel ning seal on mitmeid huvitavaid pubisid ning otsustasime ühed õlled teha. Mõeldud, tehtud! Pubis väga palju rahvast polnud, kuid samas teisipäeva õhtu ka ju. Rääkisime Kaiga juttu ja kui õlled otsa said, tahtsime tagasi koju minna. Aga kuidagi läks nii, et tutvusime kahe saksa üliõpilasega ning läksime nende lauda istuma. Selgus, et nad tulid aastaks Toronto ülikooli metsandust õppima. Ja muidugi läks jutt siis puudele, metsale ja loomadele. Suureks üllatuseks oli neile, et meil metsades karud ja hundid elavad :D Kõige naljakam oli see,et kui me puude nimetusi inglise keeles ei teadnud, kasutasime ladinakeelseid nimesid ja saime kõik jutud aetud :D Nii et kummardus herr Sibulale! 

Tere talv!

Ma ei tea täpselt, kuidas teil Eestimaal talvega lood on (lugesin, et Otepääl on kõige rohkem lund, juhhuuu!), aga siin on küll see paras naljanumber. Näiteks eelmise nädala esmaspäeval ja teisipäeval oli siin ca 8 plusskraadi ja päike paistis. Hakkasin juba mõtlema, et ehk polegi vaja talvejopet osta. Siis terve neljapäeva sadas vihma. Reede hommikul oli aga lumi maas, mis suutis ka natuke paanikat tekitada. Nimelt bussid hilinesid päris kõvasti ja osa töökaaslasi jõudsid tund aega hiljem tööle. Laupäev oli vääääga krõbe. Kui kuulsin, et väljas on -13 kraadi (mis tänu tuulele tundus kui -20), siis otsustasin, et aitab naljast ja läksin valisin talvejope välja :D Pühapäeval oli ka päris külm ja mõtlesin, et tegin väga hea investeeringu. Siis aga läksid ilmad jällegi soojaks. Teisipäeval sadas taaskord pea terve päeva vihma. Kolmapäev oli juba külmem, kuid samas päev otsa paistis päike. Täna sadas taaskord natuke lund ning õues on nüüd ilusalt valge. Eks paistab kui kauaks seekord siis! Ilmateate järgi peaks uuel nädalal taaskord plusskraadid olema. Kohalikud räägivad, et sellist talve nad küll ei mäleta :D

Awesomist

Sellise nime pani mulle Jason (awesome (=äge, võimas) + ist). Üldse on mul töökaaslastega vedanud, sest kõik hoiavad ja hoolitsevad mu eest. Vahepeal on imelik kuulata, kuidas kõik kiidavad mind ja lausa vaimustuses minust ollakse :D Näiteks Shaun ei suuda ära imestada, kui tore ma olen vms :D et üksinda siin olen ja õpin keskkonnakaitset jne. Jason õpetas üks päev Krisi (kes nüüd tegeleb eelroogade ja magustoitude väljapanekuga), et kuidas Kertut õnnelikuks teha :D Nimelt jäätisevannidega, mis on tühjaks saanud. Et ma hea meelega tühjendan need üleliigsest jäätisest ning ta enamasti ei näegi sellepärast vaeva, et vannist viimast jäätisekuuli kätte saada :D Samuti kui nad köögis katsetavad uusi sööke, siis toovad nad alati ka mulle proovida. Täna sain proovida väääääga tulist karrit, mille kõrvale kulus mitu viilu saia! Siis on mõned töökaaslased (peamiselt Chris ja Jason) avastanud minu ehmatamise. Paar korda olen täitsa õhku vist tõusnud ja see pakub muidugi palju nalja. Täna tööle jõudes, hüüdis Jason mind nähes: "We are saved, Kertu is here!" :)  

Aga jah..olen väga õnnelik, et mul vägaväga vahvad töökaaslased on! :)

"Tavaline" reede õhtu

Otsustasin, et tänase vaba päeva jooksul tegelen blogi täiendamisega, sest pool kuud on juba uue aasta vastuvõtmisest möödunud.. 2012. aasta on küll kihutades tulnud. Hetkel olen usin töömesilane, kellel on vaid pühapäev puhkepäev, kuid vast peagi saan teise puhkepäeva nädalasse juurde..loodan vähemalt :)

Aga nüüd reede õhtu juurde, millest on küll juba üle nädala möödas..Reedeti töötan päevases vahetuses ning juba paar päeva varem leppisime Chrisiga kokku, et reede õhtul lähme teeme baaris mõned joogid. Saimegi umbes kümne paiku juba tuttavaks muutunud baaris kokku (nimeks on Crooked Star). Tähistasime reede õhtut ja rääksime juttu. Üks hetk muutus baar väga lärmakaks ning otsustasime õues oma joogid lõpetada. Kuna baar on töökohast üle tee, siis nägime, kuidas töökaaslased hakkasid tööpäeva lõpetama ning koristasid. Kuidagi läks nii, et meil tekkis väike idee töökaaslastele natuke nalja teha. Kükitasime baari veranda kõrvale ning hakkasime nende nimesid hüüdma, kes parasjagu töö lõpetasid ja teisele korrusele riideid vahetama läksid või siis koju suundusid. Eriti hea oli see, et kui meie hüüdsime nimesid, siis samal ajal meiega verandal olnud inimesed (keda me ei tundnud) lehvitasid. Ja sedasi suutsimegi enamus töökaaslasi meelitada üle tee tulema ja uudistama, et kes neid küll hüüavad :D Meil oli muidugi nalja kui palju. Ülemusega on ikka hea koos lolli mängida :) Pärast, kui meiega olid ühinenud ka mõned töökaaslased, ajasime juttu ning naersime juhtunu üle kuni kätte jõudis baari sulgemisaeg.

Tere aasta 2012!

Uus aasta saabus juba mitu head päeva tagasi, aga võtsin ennast alles täna kokku, et oma seiklused kirja panna.

Alustan hoopiski 30nda detsembriga. Esmalt oli mul tööl täiesti kreisi päev- väga palju rahvast käis ning samuti tuli vääääga palju kaupa. Lõpuks seisime chefiga külmkambris ning üritasime kuidagi kraami ära mahutada, täitsa mitmel korral tulid tal suust krõbedad väljendid :D Kogu seda kraami oli nõnda palju, sest esmasp ja teisip osad kaupmehed kaupa ei toonud, pühade teema. Minu jaoks oligi vist see päev kõige raskem üldse senimaani, kuigi töötasin päevases vahetuses. Samas sai aga nii palju nalja, et tunnid möödusid õnneks üsna kiirelt. Sashaga, kes teeb kõiksugusi imemaitsvaid magustoite, tuli jutuks, et ta teab täitsa palju eestlasi, kellega oli ühes koolis käinud ning kunagi oli tal isegi eestlasest ülemus. Samuti mainis ta, et kõik eestlased, keda tema tunneb, on väga toredad :) Sasha teadis ka Eesti majast ja uuris kas ma olen juba seal käinud. Mainisin talle, et seal on ka kohvik, kus saab Eesti toitu ning ta lubas kunagi proovima minna. Siis tuli meie sekka chef Jon ja uuris, et mis see Eesti toit veel on, et kas boršš :D Lõpuks läks jutt kuidagi eestlaste ja lätlaste teemale ning harisin teda, et lätlased on kuuevarbalised ja kiluvargad :D Siis tuli üks hetk Ian, kellel oli viimane tööpäev (suundus parematele jahimaadele), mulle head aega ütlema. Kahtlustan, et ta kuulis minu ennist juttu, sest ta ütles, et tema isapoolsed vanavanemad olid lätlased :D Kahjuks ta ise keelt ei räägi ja üldse kahtlustab, et Lätis on väga palju KGB tegelasi. Sain korralikult naerda! Samuti kutsus ta mind väiksele istumisele, mis oli pärast tööpäeva lõppu plaanis. Kuna oli megaraske tööpäev ning 31. oli vaba päev, siis ei leidnud ma mittemingit vabandust eemale hiilimiseks. Suundusingi ca kaheteist paiku juba tuttavasse baari, kuid minu üllatuseks polnud veel ei Ianit ega ühtegi teist tuttavat nägu. Läksin baarileti äärde istuma ning sain tuttavaks kahe portugallase Manueli ja Nunuga, kes teadsid Eestit tänu jalgpallile. Nad kiitsid, et Eesti jalgpall on väga palju edasi arenenud. Natukese aja pärast nägin tuttavaid nägusid baaris- chef Chris, Kris, Jason ja Tiffany. Valisime endale istekohad ja hakkasime arutama, kus siis küll Ian on, kelle pärast sai välja tuldud:D Muidugi kellelgi Iani numbrit polnud. Krisil siiski õnnestus see kuidagi saada ning selgus, et Ian oli koos mõnede baariomadega ühes teises baaris. Umbes kahe paiku suundusime ka sinna, kuid siis meid enam sinna sisse ei lastud, sest siin ju müüakse alkoholi kella kaheni ning uut rahvast seetõttu baari ei lasta vms. Otsustasime burksi sööma minna, selleks ajaks oli meid jäänud kolm- mina, Chris ja Kris. Õhtu käigus kujunes kuidagi välja, et mida iganes Chris ütles, vastasime Krisiga talle "Yes, sous chef" :D ja nüüd tööjuures, kui Chris ütleb mulle "Hi, Kertu!", siis ma vastan " Hi, sous chef, master of disaster, sir Chris" :D ja kusjuures see on meie kahe ühislooming :D Aga jh..väga fun õhtu oli ja naerda sai ikka korralikult.

Ja väga lõbus oli ka 31. õhtu. Suundusin Alexandra ja Risto juurde õhtusöögile. Risto pidi aga kahjuks kümneni tööl olema. Sõime Alexandraga ning vaatasime taaskord ühte õudukat. Enne südaööd suundusime kesklinna tagasi, et ilutulestikku näha. Rahvast oli väääga palju ning vahepeal oli tunne, et oleme kusagil kontserdil. Kuid samas inimesed olid viisakad, keegi ei saanud pudeliga pähe, niisama peksa või sõimusõnadega kaetud, mis Eestis on vana-aasta õhtul üsna tavaline. Ilutulestik oli aga nõrk..ütleks, et jäi isegi Otepää omale alla. Muidugi tore, et raha taevasse ei lastud, kuid mõtlesin ikkagi, et suurlinn ja puha. Samuti polnud sellist asja, et igas suunas oleks rakette näha olnud. Arutasime, et siin ehk polegi lubatud inimestel rakette lasta ning poodides samuti me polnud näinud ilutulestike müüjaid. Pärast tulevärki otsustasime minna Einsteini natukeseks istuma. Kuid kahjuks meid sisse ei lastud, sest ukse peal küsiti ID ja Alexandral oli see koju ununenud ning turvameest ümber ka veenda ei õnnestunud. Kõndisime natuke nukralt mööda tänavat edasi, otsides kohakest, kuhu minna. Väga paljudes kohtades oli sissepääsu tasu, nii 15-20 dollarit vähemalt. Kuid siis sattusime ühe koha juurde, kus oli päris palju inimesi väljas ning üks tüüp ütles, et minge turvamehest tuimalt mööda.. meie ikka kõhklesime, aga siis ta tuli ja tegi turvamehele selgeks, et oleme ta sõbrad:D ja sisse me saimegi. Selgus, et pilet sellele peole maksis 80 dollarit ja meie saime niisama sisse! Tegemist oli mingisuguse klubiga, inimesed olid väga uhkelt riides, et natuke imelik oli küll tavariietes seal olla. Meil õnnestus vaba laud leida ning istusime natuke aega seal, tegime pilte, naersime ja nautisime eestlaste kombel Risto pões olnud vahuveini. 

Kui Alexandra mulle millagi pilte saadab, siis saan neid ka üles riputada :)

Ahjaa..mis ma veel tahtsin mainida..Mind nii häiris, et siin soovitakse enne uut aastat ka "Happy new year!", ma olen harjunud ikka head vana-aasta lõppu soovima. Tööl näiteks oligi nii, et reedel soovisime kõigile "happy new year" ja sama asi kordus esmasp ja teisip :D

Head uut siis ka kõigile! :) polegi väga paljudele seda jõudnud soovida, sest nädal on kuidagi nii läinud, et pole väga normaalsetel eesti aegadel internetis olla saanud..