Wednesday, February 22, 2012

Uudiseid

Kahe nädala pärast olen juba Vancouveri päikese all..imelik! Segased tunded ja palju tegemata asju. Paar nädalat tagasi koostas Nav mulle Toronto to-do-listi, mida pean enne äraminekut veel tegema, kuid pole sealt midagi teha jõudnud. Samuti ei taha üldse mõelda asjade pakkimisele, sest ma pole kunagi selles hea olnud ja samas on mul osa kraami selline, mida pole üldse mõttekas kaasa vedama hakata. Ilmselt jätangi osad asjad siia ning suvel, kui enne Eestimaale tulekut Torontot külastan (mis on praeguseks hetkeks 100% kindel ja seega ka üks väheseid asju, mis mu plaanides kindel on :D), saan need kätte. 
Chef küsib vähemalt nädalas paar korda, et kas ma ikka tahan minna. Ning lubas mulle lennujaama vastu tulla, juhul kui mulle Vancouveris ei meeldi ja tagasi tahaksin tulla :) Viimasel tööpäeval on ka väike lahkumispidu, kuhu paljud on lubanud tulla ning mind purju joota :D
Eelmisest nädalast olen ka Facebooki kodanik, milleks oli mitmeid põhjuseid. Olin vist Katile juba üle aasta lubanud endale konto teha ning vahepeal oli Mari juba niikaugel, et tahtis ise mulle salaja konto teha. Samuti ütlesid paljud siinsed töökaaslased, et Kertu, tee endale konto, me ju tahame teada, kuidas sul Vancouveris ja hiljem Eestis läheb! Ja kui Alexandral külas olin, siis tuli ta läpakaga mu kõrvale istuma ja ütles: "nonii, Kertu, nüüd teeme sulle FB konto!" :D Vot nii siis.
Ahjaa..hakkasin vaikselt uurima, kuidas siin tuludeklaratsiooni süsteemid käivad ja peavalu teretulemast! Miks küll peavad siin need süsteemid nii keerulised olema?! Pole üldse nii nagu Eestis, et saad paari hiireklõpsuga kõik tehtud. Paljud inimesed palkavad siin spetsiaalsed inimesed, kes need paberid siis korda teevad. Loodetavasti saan ikkagi ise hakkama :D Pean selle kindlasti enne Vancouverisse minekut tehtud saama. Ja see on veel ainult paari eelmise aasta kuu kohta, mis siin olin. Hea uudis on see, et siin saab maksud tagasi ka nt majutuskulude eest (hostelis elamine nt minu puhul) ja bussipiletitelt (kuukaartid vms; ma ise ühistranspordiga enamasti ei sõida). Maksude kohta veel seda, et mul läheb palgast maha kahed maksud. Esiteks provintsi maks ja siis veel riiklik maks ning need pole üldse väikesed. Nii vahva! Juba sellepärast loodan tuludeklaratsiooniga raha tagasi saada.
Esmaspäev oli siin riiklik püha- Pere päev (Family Day), paljud poed, pangad olid suletud ja meil käis paljupalju rahvast söömas.
Teisipäeval tähistasin enne tööle minekut vastlapäeva. Lund siin pole, et kelgutama minna, kuid läksin ühte Portugali kohvikusse ja valisin vastlakuklile kõige lähedasema saiakese. Alguses oli mul tegelikult mõte Eesti maja kohvikusse minna uurima, kas nad vastlakukleid pakuvad, kuid vihma sadas ning sellega kadus ka igasugune huvi jalutama minna.
Välimuselt ju täitsa sarnane. Maitse oli samuti sarnane meie vastlakuklile, vahukreemi asemel oli kohupiimamaitseline asi kukli sees ja peal ning rohkelt tuhksuhkrut.

Aga muidu mul on juba vist jaanuari lõpust alates selline kevadetunne juba sees. Peaaegu iga päev päike paistab ja kui ei paista, siis sajab vihma. Linnulaulugi on vahel kuulda.
Need pildid on veebruari teisel nädalal tehtud, kui olin teel Eesti Majja. Kuid hetkel on vaatepilt samasugune.



Tuesday, February 14, 2012

Sõprade päev

HEAD SÕBRAPÄEVA, KALLIKESED! :)

Minu sõbrapäev algas Mesikäpa šokolaadiga, mille pühapäeval Alexandra käest sain. Ma arvan, et see pole kunagi nii maitsev olnud kui nüüd. Kusjuures Eestis olles ma eriline Mesikäpa fänn polnud.

Ja tänasesse päeva sobib superhästi see laul: http://www.youtube.com/watch?v=9rlsQXowmiw



Kallistused!


Maitsev nädal

Eelmisesse nädalasse mahtus väga palju häid maitseelamusi :) Tegelikult sai see alguse juba pühapäeva õhtul, kui läksin töökaaslase Sarah juurde õhtusöögile. Sarah elab minust vaid 2 minuti kagusel, nii et väga hea ja mugav oli sinna minna. Lisaks minule olid õhtusöögil veel Sarah abikaasa ning sõbranna Joanna. Seltskond oli väga mõnus ja söök suurepärane. Kuna nad kõik on Halifaxi kadist pärit, mis asub Kanada idarannikul, siis sain üsna palju teada nende kodukohast. Üsna tavaline pidi olema, et maja tagaaias näed jahimehi ning jahihooajal igaks juhuks majast kaugemale ei tasuks minna. Neil oli kodus ka korralik filmikollektsioon, kust laenutasin endale mõned filmid.
Kolmapäeva õhtul viis Thi mu meie restorani teise asukohta, mis asub Kreeka linnaosas. Uus koht on meie omast palju suurem ning õhkkond oli ka natuke teistmoodi. Söök oli aga sama hea kui meil :) 
Alustasime chef Rocco salatiga:
Seejärel mushroom stracci:

Ning pizza fritta:
Küsimusele: kas oli ka hea?, vastan: oli väääääääga hea :) Magustoiduks võtsime gelato valiku, mis oli hea, kuid magustoidud on meil ikka paremad. Eriti kui me olime nädala alguses saanud proovida Sasha uusi gelatosid- nutella ja piparmündi maitsega.
Nii..siis jõudis kätte neljapäev. Läksin lõuna paiku Tiffanyle külla, kes on Vancouverist pärit. Ta oli lubanud mulle näidata huvitavaid kohti ja pilte. Kui tema juurde jõudsin, otsustasime esmalt lõunale minna. Läksime Tai restorani Khao San Road, kus proovisin Khao Soid, mis koosnes munanuudlitest, loomalihast, kookose karrist ning peal olid krõbedad nuudlid. Lihtsalt nii hea!
Ja siis jõudis kätte pühapäev. Läksin Alexandrale külla. Olime juba paar nädalat plaaninud kokkusaamist ning nüüd oli meil mõlemal vaba päev. Meil oli mõte minna Mandarini restorani buffee õhtusöögile. Kuna meil oli plaanis palju-palju süüa, siis olime mõlemad ainult hommikusööki söönud :D Ma täpselt ei mäleta mitu taldrikutäit me jõudsime süüa, kuid igastahes olime seal umbes kolm tundi. Me oleks veel kauemgi olnud, kuid ettekandja üritas meile selgeks teha, et meie aeg on täis ning inimesed ootavad järjekorras. Natuke nukralt asusime teele, sest me polnud veel magustoiduleti äärde jõudnudki. Raskete kõhtudega suundusime edasi kinno filmi The Woman in Black vaatama, mida soovitan kõigile õudukasõpradele, korralik oli!



Saturday, February 11, 2012

Chincouver

Vabandused, et blogi on vahepeal unarusse jäänud. Eelmine nädal möödus peamiselt töötähe all või siis magades kui parajasti tööl ei pidanud olema. Jaanuaris ütlesin chefile, et veebruari lõpus on mul plaanis Torontost lahkuda ja Vancouverisse minna. Tahtsin talle lihtsalt oma lahkumisest varem teada anda, et ta teaks siis sellega arvestada. "Head" uudised liiguvad kiiresti ja peagi teadsid juba kõik, et lahkun Torontost ja Librettost. Üldiselt jagunesid reaktsioonid kaheks. Esimesed kiitsid mu otsust ja valikut ning rääkisid, kui ilus seal on. Teised üritasid tuua välja kõiksugusi Vancouveri negatiivseid külgi, et ma ümber mõtleksin ja jääksin siia :D Ühel õhtul sain ikka korralikult naerda. Shannon, Thi, Akeem ja Marcos võtsid kampa ning üksteise järel tulid välja igasuguste hirmutavate juttudega. Nad nimetasid Vancouveri Chincouveriks, kuna seal elab väga palju hiinlasi (China=Hiina). Thi ütles, et loodetavasti meeldivad mulle hiinlased ja BMW-d, sest muud ma seal ei näe :D Mitte, et ta ise on samuti Hiina päritolu. Ja kui uurisin Akeemi käest, et kaua ta siis Vancouveris elas, ütles ta, et pole seal käinudki ning üritab mind lihtsalt hirmutada :D
Ma lükkasin lennupileti ostmist vist kaks nädalat edasi. Üks osa minust jääks veel siia. Olen tutvunud paljude vahvate inimestega ja eluke on justkui mõnusalt paigas. Samas ootan juba läänerannikule minekut ja uute kohtade avastamist. Olen omadega tagasi septembri lõpus/oktoobri alguses kui Eestist lahkusin :D Täna suutsin ennast siiski kokku võtta ja soetasin pileti 6. märtsiks. Lend kestab viis tundi. Eestist ma jõuaks selle ajaga vist Euroopa teise otsa. 
Hea on ka teada, et juhul kui mulle ei peaks Vancouveris meeldima või ma ei leia tööd vms, siis on mul Torontos inimesed ja koht, kuhu oodatakse mind alati tagasi :) Samuti on mitmed töökaaslased lubanud rääkida oma sõprade-sugulastega, kes Vancouveris elavad ning ehk õnnestub mul nende kaudu elukoht leida. 
Ja oiiii, kui külm täna väljas on.. Euroopa külmad on siia vist reisinud. Külmakraade on küll 9, kuid tuul on 33 km/h ja seetõttu tundub see kui -19 kraadi.