Kolmandal reisil viis Elsa meid Mt. Edith Cavelli matkama ja liustikujärve vaatama. Tee üles mäkke oli väga kurvine ja paaris kurvis tulid veel autod vastu ka, mille peale kõik muidugi kõva häälega karjuma hakkasid. Vaated teel üles olid imelised! Ma vist ei suuda kunagi mägedega ära harjuda. Koju tagasi tulles on ilmselt imelik taevast vaadata, sest mägesid polegi enam ees. Liustikujärv oli niiii helesinine ja praeguseni jääkatte all. Järve kohal asus Ingli nimeline liustik, mis 50 aastat tagasi ulatus rajani, millel kõndisime. Kuulsime isegi liustikku kragisemas, mis meenutas natuke äikesetormi.
Väike peatus teel Mt. Edith Cavellile
Ingli liustik
Liustikujärv
No comments:
Post a Comment