Victorias käik

Usun, et paljud veel ei teagi viimaseid uudiseid. Nimelt juhtus nii, et jätsin Vancouveriga head aega ning võtsin suuna Jasperisse, mis asub Alberta provintsis. Saatuse või juhuse tahtel õnnestus mul seal tööd leida ja kuna Vancouveris sai juba täitsa parajalt oldud, siis otsustasin edasi liikuda. Seda enam, et plaan Jasperit külastada oli mul kogu aeg. Kuna tegemist on kõvasti väiksema linnaga (tiba suurem kui Otepää), siis ei arvanud kunagi, et seal võiks tööd leida. Kõik juhtus vägagi kiirelt ja ootamatult. Eelmise nädala teisipäeval oli mul tööintervjuu  ning neljapäeval helistati, et sain töö ning alustan juba 3. mail. See aga jättis mulle Vancouveris olla vaid mõned päevad. Teadsin kindlalt, et tahan Vancouveri saarel ära käia. Kahjuks ajapuuduse tõttu sain seal olla vaid päevakese. Valisingi siis selleks laupäeva.  Victoriasse (Briti Kolumbia provintsi „pealinn“ ja Vancouveri saare keskus) jõudmine võttis aega kolm tundi! Esmalt läksin bussi peale, mis sõitis ca 35 minutit ja viis mu sadamasse. Sealt siis poolteist tundi praamisõitu ning pärast seda veel tunnike bussisõitu. Üldiselt väljuvad praamid iga tunni järel. Praam oli täitsa suur ja rahvast nädalavahetuse kohta kobedalt. Kuigi ilmateade oli juba mitu päeva lubanud, et laupäev on ilus ja päikseline, siis muidugi see polnud nii ja terve päev oli pigem sombune ning sadas päris tihti. 

Parlamendi hoone

The Homecoming

Algul läksingi vihmavarju BC muuseumi, kus mulle kõige rohkem meeldis põlisrahvaste kultuuri ja lugu tutvustav näitus. Nad ise kutsuvad neid „First Nationi“ nimega. Ajalooliselt on just Briti Kolumbia olnud põlisrahva elupaigaks ning Vancouveri saare põhjaosas on tänapäevani mõned hõimud esindatud.

Pärast muuseumis käiku tahtsin kindlasti veel ookeani ääres ära käia. Natuke ekslemist ja üles ta leidsingi.

Beacon Hill park

See ekslemise osa.

Ning siis oligi juba aeg niikaugel, et oli vaja taaskord buss üles leida ja sadamasse suunduda.

Küll lõhnas see tänav hästi!

Enne minekut veel dinosauruse käpajäljest ka pilti.

Kahjuks sain Vancouveri saarel imevähe aega olla. Kuid eriti põnev tundub just saare põhjarannik. See on ka hajusamalt asustatud. Ahjaa… unustasin mainida, et saar väga väike polegi. Põhjast lõunasse on ca 500 km ja läänest itta 100 km. Peaaegu juba Eesti mõõtmetega.

Eks paistab, ehk õnnestub kunagi tulevikus tagasi tulla Vancouveri ja Briti Kolumbia kanti. Kanadale omaselt on veel väga palju seal avastada ja teha. Head aega Raincouver! :D