Tere aasta 2012!

Uus aasta saabus juba mitu head päeva tagasi, aga võtsin ennast alles täna kokku, et oma seiklused kirja panna.

Alustan hoopiski 30nda detsembriga. Esmalt oli mul tööl täiesti kreisi päev- väga palju rahvast käis ning samuti tuli vääääga palju kaupa. Lõpuks seisime chefiga külmkambris ning üritasime kuidagi kraami ära mahutada, täitsa mitmel korral tulid tal suust krõbedad väljendid :D Kogu seda kraami oli nõnda palju, sest esmasp ja teisip osad kaupmehed kaupa ei toonud, pühade teema. Minu jaoks oligi vist see päev kõige raskem üldse senimaani, kuigi töötasin päevases vahetuses. Samas sai aga nii palju nalja, et tunnid möödusid õnneks üsna kiirelt. Sashaga, kes teeb kõiksugusi imemaitsvaid magustoite, tuli jutuks, et ta teab täitsa palju eestlasi, kellega oli ühes koolis käinud ning kunagi oli tal isegi eestlasest ülemus. Samuti mainis ta, et kõik eestlased, keda tema tunneb, on väga toredad :) Sasha teadis ka Eesti majast ja uuris kas ma olen juba seal käinud. Mainisin talle, et seal on ka kohvik, kus saab Eesti toitu ning ta lubas kunagi proovima minna. Siis tuli meie sekka chef Jon ja uuris, et mis see Eesti toit veel on, et kas boršš :D Lõpuks läks jutt kuidagi eestlaste ja lätlaste teemale ning harisin teda, et lätlased on kuuevarbalised ja kiluvargad :D Siis tuli üks hetk Ian, kellel oli viimane tööpäev (suundus parematele jahimaadele), mulle head aega ütlema. Kahtlustan, et ta kuulis minu ennist juttu, sest ta ütles, et tema isapoolsed vanavanemad olid lätlased :D Kahjuks ta ise keelt ei räägi ja üldse kahtlustab, et Lätis on väga palju KGB tegelasi. Sain korralikult naerda! Samuti kutsus ta mind väiksele istumisele, mis oli pärast tööpäeva lõppu plaanis. Kuna oli megaraske tööpäev ning 31. oli vaba päev, siis ei leidnud ma mittemingit vabandust eemale hiilimiseks. Suundusingi ca kaheteist paiku juba tuttavasse baari, kuid minu üllatuseks polnud veel ei Ianit ega ühtegi teist tuttavat nägu. Läksin baarileti äärde istuma ning sain tuttavaks kahe portugallase Manueli ja Nunuga, kes teadsid Eestit tänu jalgpallile. Nad kiitsid, et Eesti jalgpall on väga palju edasi arenenud. Natukese aja pärast nägin tuttavaid nägusid baaris- chef Chris, Kris, Jason ja Tiffany. Valisime endale istekohad ja hakkasime arutama, kus siis küll Ian on, kelle pärast sai välja tuldud:D Muidugi kellelgi Iani numbrit polnud. Krisil siiski õnnestus see kuidagi saada ning selgus, et Ian oli koos mõnede baariomadega ühes teises baaris. Umbes kahe paiku suundusime ka sinna, kuid siis meid enam sinna sisse ei lastud, sest siin ju müüakse alkoholi kella kaheni ning uut rahvast seetõttu baari ei lasta vms. Otsustasime burksi sööma minna, selleks ajaks oli meid jäänud kolm- mina, Chris ja Kris. Õhtu käigus kujunes kuidagi välja, et mida iganes Chris ütles, vastasime Krisiga talle "Yes, sous chef" :D ja nüüd tööjuures, kui Chris ütleb mulle "Hi, Kertu!", siis ma vastan " Hi, sous chef, master of disaster, sir Chris" :D ja kusjuures see on meie kahe ühislooming :D Aga jh..väga fun õhtu oli ja naerda sai ikka korralikult.

Ja väga lõbus oli ka 31. õhtu. Suundusin Alexandra ja Risto juurde õhtusöögile. Risto pidi aga kahjuks kümneni tööl olema. Sõime Alexandraga ning vaatasime taaskord ühte õudukat. Enne südaööd suundusime kesklinna tagasi, et ilutulestikku näha. Rahvast oli väääga palju ning vahepeal oli tunne, et oleme kusagil kontserdil. Kuid samas inimesed olid viisakad, keegi ei saanud pudeliga pähe, niisama peksa või sõimusõnadega kaetud, mis Eestis on vana-aasta õhtul üsna tavaline. Ilutulestik oli aga nõrk..ütleks, et jäi isegi Otepää omale alla. Muidugi tore, et raha taevasse ei lastud, kuid mõtlesin ikkagi, et suurlinn ja puha. Samuti polnud sellist asja, et igas suunas oleks rakette näha olnud. Arutasime, et siin ehk polegi lubatud inimestel rakette lasta ning poodides samuti me polnud näinud ilutulestike müüjaid. Pärast tulevärki otsustasime minna Einsteini natukeseks istuma. Kuid kahjuks meid sisse ei lastud, sest ukse peal küsiti ID ja Alexandral oli see koju ununenud ning turvameest ümber ka veenda ei õnnestunud. Kõndisime natuke nukralt mööda tänavat edasi, otsides kohakest, kuhu minna. Väga paljudes kohtades oli sissepääsu tasu, nii 15-20 dollarit vähemalt. Kuid siis sattusime ühe koha juurde, kus oli päris palju inimesi väljas ning üks tüüp ütles, et minge turvamehest tuimalt mööda.. meie ikka kõhklesime, aga siis ta tuli ja tegi turvamehele selgeks, et oleme ta sõbrad:D ja sisse me saimegi. Selgus, et pilet sellele peole maksis 80 dollarit ja meie saime niisama sisse! Tegemist oli mingisuguse klubiga, inimesed olid väga uhkelt riides, et natuke imelik oli küll tavariietes seal olla. Meil õnnestus vaba laud leida ning istusime natuke aega seal, tegime pilte, naersime ja nautisime eestlaste kombel Risto pões olnud vahuveini. 

Kui Alexandra mulle millagi pilte saadab, siis saan neid ka üles riputada :)

Ahjaa..mis ma veel tahtsin mainida..Mind nii häiris, et siin soovitakse enne uut aastat ka "Happy new year!", ma olen harjunud ikka head vana-aasta lõppu soovima. Tööl näiteks oligi nii, et reedel soovisime kõigile "happy new year" ja sama asi kordus esmasp ja teisip :D

Head uut siis ka kõigile! :) polegi väga paljudele seda jõudnud soovida, sest nädal on kuidagi nii läinud, et pole väga normaalsetel eesti aegadel internetis olla saanud..